|
Riik
|
Namiibia Vabariik
Iseseisev 1990 aastast, enne seda Lõuna-Aafrika Vabariigi okupatsiooni all, 1914. aastani Saksa koloonia
|
|
Pealinn
|
Windhoek
|
|
Pindala
|
825 tuhat ruutkilomeetrit või 318 694 ruutmiili
|
|
Rahvaarv
|
1,8 miljonit
|
|
Ajavöönd
|
GMT/UTC +2 (Eesti talvel Eestiga sama aeg, Eesti suvel ajavahe 2 tundi)
|
|
Keeled
|
riigikeel inglise keel; Oshivambo, Herero, Afrikaans jne.
|
|
Religioon
|
Kristlus 80%, luterlus, pärismaalaste usundid
|
|
Raha
|
Namiibia dollar, üks-ühele kasutusel ka Lõuna-Aakfrika Rand
|
|
Elekter
|
220 V 50 HzHz
|
|
Telefon
|
Suunakood +264
|
|
Kütus
|
12 EEK/liiter (2009 seisuga)
|
|
Loodusparkide sissepääsutasu
|
100 EEK/inimene
50 EEK/auto
|
|
Rahvastiku tihedus
|
2 inimest ruutkilomeetri kohta
|
|
Kirjaoskus
|
81% meestest, 79% naistest
|
|
Peamised majandusharud
|
põllumajandus, kalandus, kaevandus, turism
|
|
Töötus
|
40%
|
|
Riigikord
|
Parlamentaarne vabariik
|
|
Kliima
|
suvel (oktoober-aprill) 20-34 C
|
|
|
talvel (mai-september) 18-25 C
|
|
|
väga madal õhuniiskus
|
„Aafrika algajatele”- nii rekaamib end Namiibia. Ambitsioonikas lubadus vastab tõele – Namiibias saab tõelise Aafrika loodus- ja loomaelamuse Euroopalikult turvalises ja puhtas keskkonnas.
Namiibia asukoha reedab tema kunagine nimi: Edela-Aafrika. Nii kutsuti Namiibiat sel ajal, kui saksa koloniaalvõim oli lõppenud, kuid riik kuulus Lõuna-Aafrika võimu alla. Iseseisvaks sai see rahvaarvult pea Eesti suurune riik 1990. aastal. Namiibia on maailma üks hõredaimalt asustatud riike: sealsed 1,8 miljonit elanikku elavad pea 20 korda suuremal pinnal kui meie.
Kauge ja eksootiline Namiibia üllatab puhtuse, turvalisuse ja korraga. Ei teagi, kas see tuleneb sellest, et endise Saksa kolooniana on Namiibias veel siiani tunda saksa korraarmastust või hoopis sellest, et turism on Namiibia üks olulisematest majandusharudest. Igatahes on väga meeldiv sõita mööda heas korras teid, teha sisseoste Euroopalikes supermarketites, maksta krediitkaardiga ning astuda suvalises teeäärses bensiinijaamas puhtasse tualetti. Kõrget arengutaset kinnitab ka ametlik statistika- Namiibia on pärast Lõuna-Aafrika Vabariiki ning Botswanat Aafrika rikkuselt kolmas riik. Turistina on ka tõesti mugav, et kõikjal saab hakkama riigikeelena kasutavas inglise keeles.
Maarjamaalane võib kauges Namiibias end päris mitmeti kodus tunda. Võõrast usust tulenevaid harjumatuid käitumismalle pole– 80% namiiblastest on kristlased. Sarnasusi leiab ka toitumisharjumustes, näiteks on Namiibias olemas verikäkk ja must leib. Ajast ja täpsusest arusaamine on aga lõunamaiselt aeglane. Ja mobiiliga ei ole kuigi palju peale hakata- levi on olemas vaid suuremate linnade lähistel. Aga kiiret ju ei ole, asustamata looduse imeline võlu ongi tempo alla kruvimises.
Namiibia Euroopalikele linnadele on kontrastiks mitmete hõimude jätkuv elu aastasadu vanade kommete kohaselt. Näiteks küttimisega elatist teenivad bushman’id ning himbad.
 Namiibia looduselamuse saab kätte mööda maad ringi seigeldes. Kuna ühistransport puudub, siis parim variant on autorent. Seiklejad hinged peaksid valima neljarattaveoga dziibi ja suurtelt teedelt ka kõrvale põikama. Paljudel dziipidel on kaasas oma maja: külgeehitatud telk avaneb kas dziibi katusele või külje peale. Vihmaperioodil võib avaneda võimalus avastada, milline Namiibia paljudest kuivanud jõesängidest ootamatult veega täitunud on. Mugavuse eelistajatele on pakkuda aga erinevaid konditsioneeriga autosid ja busse, soovi korral ka koos giid-autojuhiga. Sel juhul tasub reisimarsruut koostada suuremaid asfalt- ja kruusateid kasutades, mis hoitakse väga heas korras. Omal käel ringiseiklemist hõlbustavad head maakaardid ja arusaadavad viidad.
 Ringsõidu mööda riiki teevad atraktiivseks pidevalt vahelduvad maastikud ja looduskooslused. Kõrgetele mägedele järgneb puudega savann, sellele taimestiku ja liivadüünidega kõrb, siis mägine kanjon, seejärel tohutud liivadüünid, siis täiesti taimestikuta kõrb. Suvepealinna Swakopmundi teel olles võib ära näha suisa kuumaastiku.
Namiibia vasakpoolset liiklust ei tasu karta ka kogenematul- autosid jagub tohutu territooriumi peale niivõrd vähe, et erilist liiklustihedust karta ei ole. Bensiini hind on, nagu kõik muudki hinnad Namiibias, Eesti hinnatasemest veidi odavam. Teel olles peab aga arvestama, et kütuse eest saab tasuda ainult sularahas. Hotellides ja suuremates poodides toimib ka krediitkaart. Veidi kannatlikkust tasub kaardimakse jaoks siiski varuda.
 Majutuseks on võimalusi igale eelistusele ja igale rahakotile. Soojalt soovitame Namiibia heatasemelisi lodge’sid. Nii nimetatakse keset asustamata loodust asuvaid hotelle. Kolmetärnilodge’des on mugavaks puhkuseks kõik olemas ja need on ka hinnalt soodsad. Nelja- ja viietärnilodge’i on vähem ning neis hinnad kõrgemad. Kõik lodge’d on madalad loodusesse integreeritud kompleksid, kus tihti suurem peahoone ning majutuseks eraldi majakesed. Palju kasutatakse loodusliku kõrrekatust, mis näeb välja eestimaise rookatusena, kuid lõhnab heinaküüni järele. Kuna lodge’i lähiümbruses pole üldreeglina mingit asustust, pakuvad kõik lodge’d külalistele toitlustust. Televiisoreid pole ja polegi vaja. On kohti, kus klaasist restorani seina taga „Animal Planet’it” jälgida võib: loomadele rajatud joogikoht meelitab ligi igatsorti sarvelisi ja kirjakuid. Teistes saab aga aknast jälgiga maalilist päikeseloojangut. Kolmandas esitavad hotelliteenindajad ise õhtusöögi taustaks Namiibia rahvuslikke laule. Kohaliku kultuuriga lähema tutvumise eelistajail soovitan proovida nn. külalisfarme ja –maju. Eesti taluturismist eristab neid asutusi väga personaalne teenindus: külalised kutsutakse enamasti pererahvaga samasse söögilauda.
 Tohutu Atlandi Ookeani rannik pakub võimalusi erinevateks merega seotud harrastusteks. Kala saab püüda nii rannalt kui paatidest. Huvilistele pakutakse ka haipüügi elamust, viimane lastakse küll pärast kinnisaamist vette tagasi. Hoolimata alati külmadest vetest on ookeaniäärsed linnad Walvis Bay ja Swakopmund garanteeritult tugeva tuule tõttu surfajate lemmikpaigaks. Mõnusa mereelamuse saab aga paadiretkel, kus hülgeid ja delfiine näeb alati ning kus ka vaalad end vahetevahel näitavad. Võib juhtuda, et hülgeid saab ka katsuda - nad tavatsevad  söögilootuses laeva hüpata. Vahva elamus on hülgeid täis vetel kanuutamine. Rannapuhkuse eelistajatel tuleb aga piirduda basseinipuhkusega - lõunapooluselt alguse saav Benguela hoovus ei luba veetemperatuuril Namiibia rannikul kunagi tõusta üle 15 kraadi.
Vihma sajab Namiibias üldreeglina vähe ka vihmaperioodil. Veebruaris-märtsis võib maksimaalselt oodata vaid paari-kolme vihmasadu nädalas, kusjuures iga sadu kestab vaid tunnikese-kaks. Ja siis paistab jälle päike. Ülejäänud kuudel on aga päike garanteeeritud. Tulemuseks on väga kuiv õhk, mis kuivatab nahka ja ninasõõrmeid. Õnneks muudab just see kuiv kliima suviti 35 kraadini ulatuda võiva temperatuuri kergesti talutavaks. Namiibia talvel maist septembrini on päevane temperatuur Eesti suve sarnane, öösiti võib temperatuur aga kukkuda null kraadi lähedale. Seega sobib Namiibia aastaringseks külastuseks, igaüks saab valida endale sobiva aja. Kuivemal ja jahedamal ajal juulist oktoobrini näeb enim loomi, kes kuivuse tõttu hoiduvad jootmiskohtade lähedusse. Kuid ka novembrist aprillini on võimalik näha palju loomi.
 Riigi ida-osa katab viljaka liiva ning kuivaga kohanenud puude ja rohuga kaetud Kalahari kõrb, läänerannik on Namiibi kõrbe valduses. Namiibi kõrbes asuvad Sossusvlei liivadüünid soovitame kindlasti reisikavva mahutada ning planeerida sinna jõudmine just päikesetõusus ajaks. Just siis hakkab düünidel mängima varju ja valguse kontrast. Punakate düünide vahelt on turistil hea risti läbi sõita ja imelisi pilte klõpsida tänu sellele, aastatuhandeid tagasi üritas jõgi läbi düünide ookeani suunas läbi murda ja jõudiski poolele teele. Kuni alla andis. Seda jõe hääbumise paika käivad nüüd pildistamas tuhanded turistid ja asja eest- valge kuivanud savijärv, punased liivadüünid, sinine taevas ning kuivanud puujändrikud on nagu raamita maal. Kõik Sossusvlei düünid, kaasa arvatud maailma kuulsaim düün 80 meetri kõrgunel Düün 45 ootavad vallutajaid ehk nende otsa ronijaid. Mööda düüni harja ülesronimine polegi kuigi lihtne- liiv on pehme ning vajub läbi, õhk on hõre, sest düünid ise asuvad merepinnast ühe kilomeetri kõrgusel platool. Düünide ilu rikkimise pärast muretsema ei pea - düüni „parandamiseks” läheb tuulel vaid tunde.
Namiibias on arvukalt erinevaid loodusparke, mis on enamasti riigi omanduses. Kuigi eraomanike käes on vaid kolmanik riigi territooriumist, siis kõigist eramaadest on mustanahaliste omanduses koguni 60%. Eramaad on piiratud kõrgete aedadega, mille peamine eesmärk eraldada oma territooriumil elavad loomad teistest. Jahifarmi pidajate kohustus on tagada kiskjate jäämine oma maa piiridesse, karjakasvatajate soov aga kaitsta oma karja. Suuremat karja kasvatada saavad sealmail vaid rikkamad maaomanikud. Kui mujal mõõdavad karjakasvatajad maa viljakust näitajaga, kui palju lehmi saab pidada ühel hektaril, siis Namiibias on tohutu kuivuse tõttu mõõdik ümberpööratud. Mõõdetakse hoopiski hektarite arvu, mida läheb vaja ühe lehma pidamiseks. Niiskemas maa keskosas piisab ühe lehma pidamiseks viiest hektarist, riigi lõunaosas läheb ühe lehma kohta vaja aga 20 hektarit maad.
Riigi omanduses olevates looduparkides kulgeb loomade elu Emake Looduse taktikepi all. Loodusparkidest suurim ja atraktiivseim on Etosha National Park, kus inimene on teretulnud sõitma vaid mööda ettevalmistatud teid ning karvaste ja suleliste elu-olu autoaknast vaatlema. Vaatamist aga jagub kuhjaga. Igat sorti sarvelisi, sebrasid, kaelkirjakuid ja linde on nii palju, et nende tuvastamiseks soovitame loodupargi poodidest osta loomade kaardi. Lõvisid ja elevante on vähem, kuid kohtumisi nendegagi peaks jaguma iga pargikülastaja igasse päeva.
Miks minna Namiibiasse? Loodus ja loomad eelkõige. Teiseks vaikus ja rahu. Kuid ka seiklus, matkamine ja erinevad aktiviteedid- kasvõi liivadüünidel suusatamine või quad’idega kihutamine. Statistika kinnitab, et Namiibia lummab- kolmandik Namiibiat külastanud turistidest tuleb siia uuesti tagasi.
VABA AJA VEETMISE VÕIMALUSED NAMIIBIAS
· Õhusport
Õhupallisõit ja seiklused õhus
Lisa retkele Namibi kõrbe pisut põnevust kuumaõhupalli sõiduga.
Langevarjuhüpped
Langevarjuhüpped nii maismaa kui mere kohal sobivad neile, kes soovivad loodust riskides ja adrenaliiniküllaselt nautida.
Paragliding (paraplanerism)
Paraglaidinguga tegelejad korraldavad aeg-ajalt väljasõite piki rannikut.
· Linnuvaatlus
Namiibia on koduks enam kui 630 linnuliigile. Kuigi enamik neist liikidest elutseb riigi veerikastes loodepiirkondades Kavango’s ja Caprivi’s, leidub linde suurel hulgal ka kõrbealadel. Linnuvaatluseks sobivaimaks kohaks on rannik, eriti Walvis Bay laguun.
· Veesport
Rafting on muutunud väga populaarseks just Kunene jõel. Kunene jõe vastupandamatuks maiuspalaks on Epupa kosk koos oma maalilise ümbruse ning huvitava taime- ning linnustikuga.
Kanuusafarid toimuvad Orange’i jõel. Safari alguspunktiks on Noordoewer või Aussenkehr ja lõpp-punktiks siis vastavalt Aussenkehr või Fish’i jõe suue.
· Seiklused luidetel
Namiibia on üks parimaid kohti maailmas liivasuusatamisega tegelemiseks. Parimad võimalused selleks on 30 km pikkusel rannikuluidete vööndil, mis paikneb Walvis’e lahe ja Swakopmund’i vahel.
· Köiellaskumine
Köiellaskumine on üks vaatemängulisemaid alpinismivorme. Peale tagurpidi tühjusesse astumise hirmust ülesaamist selgub, et see spordiala polegi nii raske.
· Golf
Windhoek
Windhoeki lähedal asuvas Windhoek Country Club’is on 18-rajaline golfiväljak.
Swakopmund
Rossmund on rohukattega golfiväljak, mis asub Namibi kõrbe serval Swakopmund’i rannikulinnast umbes 10 miili kaugusel. Siin tervitavad golfihuvilisi vaikselt liikuvad hüpikgasellide karjad või egiptuse hanede kaagatused.
Henties Bay
Lisaks paljudele õngemeestele üle kogu Lõuna-Aafrika külastavad Henties Bay’d tihti ka golfihuvilised, seda tänu sealsele 9-rajalisele kõrbeäärse ala roheluses paiknevale golfiväljakule.
· Tähevaatlus
Namiibia kliima, kõrgus merepinnast ja vähene atmosfääri saastatus võimaldab tähevaatlejatel jälgida nii lõuna kui ka põhja hemisfääri. Vaatlusulatusest jääb välja vaid väike ala taeva põhjapooluse ümber.
Hessi teleskoop asub 100 km Windhoekist läänes – piirkonnas, mis on tuntud oma erakordselt hea nähtavuskvaliteedi poolest.
· Kalapüük Namiibias
Kalapüük rannikul
Rannal kalapüügi teevad eriti nauditavaks rahulik kõrbeolustik rannad, mis on ja inimtühjad hoolimata tuhandetest õngemeestest, kes puhkuste hooajal rannikule kogunevad.
Kalapüük siseveekogudel
Namiibia sisemaale rajatud tammid pakuvad rohkeid võimalusi just mageveekalade püügist huvitatutele.
Lendõngega püüdjate paradiis
Caprivi idapoolseimat tippu Chobe ja Zambezi jõgede liitumiskohas peetakse konkurentsitult parimaks lendõngega kalapüüdjate paradiisiks.
· Ratsutamine hobustel ja kaamelitel
Namiibias ideaalsed tingimused hobustel ratsutamiseks. Ratsutamisrajad ületavad mägesid, läbivad savanne ja metsi, jõudes välja kõrbetesse ja liivaluidetele.
Ratsutamisvõimalused asuvad enamasti Windhoekis ja selle ümbruses.
Pealinnas on mitmeid talle, mis pakuvad ratsamatku linna ümbritsevatesse mägedesse.
· Speleoloogia ja sukeldumine
Dragon&rsquot;s Breath
Teadaolevalt maailma suurim maa-alune järv asub Harasibi farmi territooriumil asuvas koopas, mida tuntakse Dragon&rsquot;s Breath‘i nime all. Nõutav on tunnistus koopasukeldumise kursuste läbimise kohta.
Otjikoto järv
Järv asub Tsumeb’i linnast 24km kirde suunas ja on 76m sügav. Kvalifitseeritud sukeldujad saavad tutvuda veealuse relvamuuseumiga, kus eksponeeritud esemed pärinevad Esimese Maailmasõja ajast.
Harasib’i koobas ja järv
Dragon&rsquot;s Breath’i lähedal asuvad Harasib’i koobas ja järv. Nendeni jõuab Ghaub’i mäe tipul asuva avause kaudu. Selle järve iseärasuseks on suurejoonelised stalaktiidid ja stalagmiidid.
Sukeldumine
Namiibia rannik esitab sukeldujatele huvitavaid väljakutseid. Mere temperatuur varieerub 9C ja 17C vahel ning nähtavus vee all ei pruugi ületada poolt meetrit (parimal juhul on see kolm meetrit).
· Off-road automatkad
Dorsland Trek 4x4 Trail
Marsruut, mis algab Marico piirkonnast Lääne-Transvaalis ja lõpeb Humpatas, Angolas, on seiklusterohke ja 2 000km pikkune. Marsruut järgib legendaarset 1878 Dorsland Trekki, mis viib Lõuna-Aafrikast läbi Namiibia Angolani.
Kalahari-Namib Eco 4x4 Trail
Kalahari-Namib Eco 4x4 marsruut on elamusterohke seiklusretk, mille käigus vaheldub maastik Kalahari kõrbe iidsetest punastest liivaluidetest maailma vanima kõrbe Namibini välja.
Uri Desert Run
Kõrbega algav ja kõrbes lõppev ring, mis algab ja lõppeb Keetmanshoop’is, annab hea ülevaate Namiibia kõrbemaastikust Kalaharist Namibi kõrbeni.
Isabis 4x4 Trail on osa Gamsberg Trail’ist ja jookseb läbi Gaub’i jõe 40 000 hektari suuruse vesikonna. See on piirkond, kus on aastaringselt näha rohkelt metsloomi.
Saddle Hill
430km rada, mis läbitakse giidi juhtimisel. Suurejoonelisel maastikul vahelduvad liivased tasandikud liivaluidetega. Teise päeva tipphetkede hulka kuulub Otavi laevahukukoha ja Arcona vraki külastamine – tegemist on alusega, mis jooksis koos salajase püssirohulastiga madalikule.
Topnaar 4 x 4 Trail
Marsruut Windhoeki ja Walvis Bay vahel, mis läbitakse giidi juhtimisel. Conception Bay marsruudi (725km) kõige huvipakkuvamaks vaatamisväärtuseks on laeva Eduard Bohlen vrakk. Lühem teekond läbi Sandwich Harbour’i (542km) pakub suurepärast vaadet liivaluidetelt allpool laiuvale laguunile.
· Matkamine
Tänu kõrgele suvistele temperatuurile, karmile pinnasele ja vee vähesusele vajab Namiibias matkamine hoolikat planeerimist. Matkata ei soovitata suvekuudel, mil temperatuur on tihti kõrgem kui 40C.
Fishriver Canyon
Namiibia populaarseim sihtkoht, mis kuulub ka kogu Lõuna-Aafrika viie parima matkasihtkoha hulka. Rada viib täiusliku vaikusega ümbritsetud matkajad üle iidse kaljuse maastiku.
Namib-Naukluft matkarada
Matkarada viib üle sakilise Naukluft’i mäestiku. Matkajatel on võimalus valida mitme erineva marsruudi vahel alates kaheksa päeva ja 60 kilomeetri pikkusest ringist kuni 60 km ringini, mis läbitakse nelja päevaga ja nõuab suuremat füüsilist vastupidavust.
Ugab’i jõe matkarada
50 km pikkune ja kolm päeva kestev matk algab Skeleton Coast Park’i lõunaosas. Matkajad liiguvad piki Ugab’i jõge, kust avaneb suurepärane vaade jõeäärsetel tasandikel asuvatele graniitkaljudele.
Feral Horse’i matkarada
28 km matkarada Sperrgebiet’i lähistel pakub matkajatele võimalust vaadelda näiliselt lõputuid Namibi kõrbe tasandikke, mis on koduks kuulsatele Namibi metsikutele hobustele.
Dassie matkarada
Dassie matkaradade võrgustik lookleb üle graniidist paljandite, läbi väikeste eraldatud orgude ja lainelise platoo. 50km pikkusel ilma giidita läbitaval matkarajal avaneb vaade Namibi kõrbe avarustele ja Gamsberg’ile.
Sweet Thorn’i matkarada
Matkarada asub Daan Viljoen looduspargis, 24km Windhoekist läänes. 34km pikkune matkarada viib üle Khomas Hochland’i lainjate nõlvade.
Tok Tokkie matkarada
Matkarada on 17km pikkune ja see läbitakse koos giidiga. Rada kulgeb üle kruusaste tasandike, liivaluidete ja Namibarand’i looduspargi saarmägede.
Waterberg’i matkarada
Ilma giidita läbitav 50km pikkune matkarada pakub võimalust kohtuda näost näkku musta ninasarviku või pühvliga.
Waterberg’i metsiku looduse matkarada
Matkarada läbides saavad matkajad hea ülevaate looduskeskkonna keerukusest ja haprusest. Põnevust lisab jälitusmäng.
Hardap’i matkarada
Hardap’i puhkekeskuse külalised saavad jalgsimatka käigus tutvuda metsloomapargiga. Hardap’i matkaradu on kaks: 15 ja 9 km pikkune.
· Alpinism ja kaljuronimine
Spitzkoppe
See tohutu graniidist kuppel kerkib 1000 meetrit üle Windhoeki ja Swakopmund’i vaheliste kõrbetasandike. Mägi, mida nimetatakse ka Namiibia Matterhorn’iks, koos oma peaaegu ristloodis nõlvadega on üks Aafrika parimaid paiku mägironimiseks.
Brandberg
Brandberg on populaarne nii mägironijate kui ka matkajate hulgas. Kuna maastik on äärmiselt ebaühtlane ja veevarud piiratud, tohiksid selle teekonna ette võtta vaid kogenud ja hea ettevalmistusega matkajad.
· Automatkad
Namiibias aktsepteeritakse välismaal välja antud juhilube, mis on inglise keeles ja millel on omaniku foto. Kui juhiluba ise ei ole ingliskeelne, kuid sellele on lisatud ingliskeelne juhiloa ehtsust tõendav dokument, siis aktsepteeritakse Namiibias ka seda. Kehtivad ka rahvusvahelised juhiload.
Välismaal registreeritud sõiduautod, mis ületavad Namiibia riigipiiri, peavad maksma piiriületustasu. Tasu, mis kehtib kõigile sõiduautodele, matkaautodele, ühe- või kahesektsioonilise kabiiniga pikapautodele ja mikrobussidele on 70.00 Namiibia dollarit.
Namiibias liigeldakse tee vasakul poolel. Magistraalteedel on maksimaalne lubatud sõidukiirus 120 km/h või vastavalt liiklusmärkidel näidatule.
Namiibias ega Lõuna-Aafrika Vabariigis ei saa autokütust krediitkaardiga osta. Selleks otstarbeks väljastatakse spetsiaalseid kütusekaarte.
Windhoekist Okahandja’sse viib asfaltkattega magistraal B1 (67km). Seejärel saab liikuda mööda magistraali B2 läände Swakopmund’i. Hilisel pärastlõunal sõites peate arvestama esiklaasi paistva loojuva päikesega. Sõitke ettevaatlikult ja olge kõrbe ületades tähelepanelik.
|
